• Kui kardin kipub külgetelt krookima ja tihti ei aita ka pressimine, siis üheks põhjuseks võib olla see, et te ei ole enne õmblust kanga ultusäärt ära lõiganud. Soovitame seda kindlasti teha kui ise kardina õmblete. See viga on tavaliselt masstoodanguks õmmeldud pikkade kardinate puhul. Kui aga valmiskardin külgedelt tirib siis sellisel puhul aitavad spetsiaalselt selleks ettenähtud tinaraskused mida on lihtne alla kardina külgedele kinnitada või õmbluse
    vahele lisada.
  • Reeglina lõigatakse kardinakangaid niidi järgi (erandiks mustrisse jooksvad kangad nagu näiteks ruudulised või joonelised). Rebitud kangastel soovitame ääre enne õmblust ära lõigata, sest üldjuhul on äär rebimisel siiski natuke venitatud.
  • Kui kanga küljed on sellegipoolest erinevas mõõdus siis aitab kanga venitamine diagonaalselt (parem seda teha kahekesi kanga või siis juba kardina otstest diagonaalselt sikutades).
  •  Maast laeni kardinate puhul jätke alla topelt lai õmblus umbes 5-6cm, siis jääb kardin paremini hoidma (kangalisa umbes 12cm). Kui aga kardin siiski ei hoia kõige paremini siis soovitame külgedele selleks ettenähtud tinaraskusi. Need aitavad ka kergete, õhuliste kardinate puhul, mis kipuvad oma kerguse tõttu vahel lendlema. Lühemate kardinate puhul soovitame allääre kandipaelaga kantida.
  • Kui lai peaks kardin olema?
    See oleneb kardinakangast. Mida õhem ja läbipaistvam kangas – seda rohkem materjali.

    • Õhukesed vuaalid ja organzavuaalid: 1m puhul kuni 2,5m kangast
    • Mustrilised ja poolläbipaistvad kangad: 1m puhul kuni 2m kangast.
    • Pitskardinad: 1m puhul kuni 2m kangast.
    • Paksemad külgkardina ja pimendavad kardinad: 1m puhul 1,3-1,7m kangast. Seda kardinate puhul mida ka külgedele tõmmatakse, sest paksu ja raskema kanga puhul jääb kardin külgedele tõmmatuna liiga raske ja mahukas. (eriti suurte ja laiade akende puhul).